Must meri
Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva
võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kladale visata ning vee värvus
muutub mustaks. [4]
Rannajoon
Rannajoon on vähe liigendatud, ainult põhjakallas on käänulisem. Seal on rida väikesi lahti
(suurim nendest on Karkiniti laht, sellest lääne poole jäävad Dzarõlgatsi laht, Tendrovi laht,
Jagorlõtski laht, Bakali laht, Jarõlgatsi laht, Ak-Metseti laht ja Odessa laht, ida poole
Kalamõti laht, Jevpatorija laht, Hersonessi laht, Sevastopoli laht, Feodessija laht) ja jõgede
poolt moodustatud laimaane (suurimad nendest on Dnestri laht ja Dnepri-Bugi laht Musta
mere looderannikul). Mere idarannikul on mitu limaani (Tsoluri laht, Kiziltasi laht, Bugazi
laht ja Vitjazevo laht) ja väikesed lahed (Tsemessi laht, Gelendziki laht). Lõunarannikul
4
annaabi.ee 
