1 kilobait (210) KB 1024 tuhat ~ 0,4 1 megabait (220) MB 1 024*1 024=1 048 576 miljon 400 1gigabait (230) GB 1 0243=1 073 741 824 miljard 429000 1 terabait (240) TB 1 0244=1 099 511 627 776 biljon 439800000 Arvuti võib samamoodi toimida ka info muude esitusvormidega heli, pildi, videoga. Pilt jaotatakse piksliteks pildi vähemaks kahemõõtmeliseks elemendiks, millele saab sõltumatult kinnistada tunnuseid (värvus, heledus, asukoht ekraanil jt) ja see piksli informatsioon kodeeritakse baitidesse. Liikuvad pildid (video) jaotatakse kaadriteks; iga kaader omakorda piksliteks ja need omakorda baitideks. Helivõnkumised jaotatakse lühikesteks ajavahemikeks, mille väärtused siis bitikombinatsioonidena salvestatakse (1 sekund jagatakse 44100 osaks, millest igaühele vastab 16 bitti). Seega lubas arvuti ilmumine, täpsemalt öeldes arvuti kasutamine digitaalinfo salvestajana, viia info kõik esitusvormid samale alusele esitada nad kõik bittidena (digitaalsele kujule)
Näiteks direktiiv ORG 300H omistab aadressiloendurile väärtuseks 16-ndarvu 300. DS-direktiivi kasutatakse mälupiirkonna reserveerimiseks ja selle märgendamiseks. Direktiivi operandiks on avaldis, mille väärtus määrab reserveeritava mälupiirkonna pikkuse baitides. Näiteks direktiiv PIIRK: DS 256 reserveerib mälupiirkonna 256 baiti. Sellele piirkonnale võib osutada märgendiga PIIRK. DB- ja DW-direktiivid. Esimene neist võimaldab salvestada konstante järjestikku baitidesse, kusjuures iga andmeelement salvestatakse ühte baiti. DB-direktiivi operandiks on list, mille elemendid on eraldatud komadega. Listi elementideks on avaldised, mis lihtsaimal juhul võivad olla arvud, identifikaatorid või ülakomade vahel oleva koodi ASCII märgijadad. Näiteks direktiiv LABEL5: DB 220Q, 46, 'CONTROL', 2CH salvestab kümnesse järjestikku baiti järgmised andmed: 8-ndarvu 220, 10-ndarvu 46, sõna CONTROL, (seitse tähte koodis ASCII) ja 16-ndarvu 2C.
annaabi.ee 
