Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse
Renessanssiperioodi jäävad ka esimesed suuremad ja püsivamad kollektsioonid.
Vatikani kunstikogud on näiteks ühed olulisemad. Paavstide kogud kuulusid
muidugi maailma tippu, kuid ka rikkad kaupmehed hakkasid koguma ning üheks
heaks näiteks on näiteks Medicite kollektsioonid. Ühel hetkel andsid Medicid
enda kogu riigile, kuid sel tingimusel, et need esemed oleksid rahvale
vaatamiseks väljas. Medicid võtsidki uuesti kasutusele muuseumi mõiste, et
kogusid eksponeeriti rahvale.
Baijeri hertsog Albrecht V oli esimene, kes lasi enda kunstikabineti jaoks
ehitada eraldi hoone, mis teeb temast esimese inimese, kes lasi ehitada esimese
päris muuseumi.
Hollandlane Samuel von Quiccheberg avaldas 1565 esimese käsiraamatu, mis
õpetas, kuidas esemeid eksponeerida, säilitada ning eraldas erinevad
kunstikogud.
Esimesteks, kes hakkasid säilitama oma aja olevikust esemeid, olid rootslased.
Rootsi kuningas Gustav II Adolfist on säilinud näiteks tema kantud riidekomplekte.