VARAUUSAEG
Lisaks
kardeti, et kodustest oludest eemalolek murendab inimese kõlblust ja vagadust. Euroopas reisimist
raskendas ka keeleprobleem. Võõrkeelte oskus oli varauusajal küllaltki madal. Keskaja Euroopat
ühendanud ladina keele oskus järjekindlalt vähenes ning alles 18. sajandil murdis üleeuroopalise
suhtlemiskeelena läbi prantsuse keel. Suhtlemist raskendasid ka erinevad dialektid. Põhja-Saksamaa
elanikud võisid paremini aru saada hollandlastest kui saksidest või baierlastest. Seetõttu reisiski
vaid väike osa ühiskonnast: aadlikud erinevate õukondade vahel, kaupmehed ja käsitöösellid,
üliõpilased (peregrinatio academica) ning palgasõdurid. Varauusaja konfessioonivaenused
põhjustasid ka arvukalt sundrändeid: teiseusuliste väljasaatmisi või emigreerumisi.
18. saj. suhtumine reisimisse muutus. Nüüdsest hakati väärtustama reiside üldharivat ja
kogemusi rikastavat tähendust. Kujunesid teatud rännumagnetid, mis tõmbasid rändajaid üle kogu
annaabi.ee 
