ning 23,5% katoliitlaseks. Suur hulk on ka muid usundeid olemas ( moslem 11,2% ja põlisrahva uskumusi 1,7% ). Kuuskümend protsenti moslemi elanikkonnast elab rannikul aladel, sealses kohas ongi pool elanikkonnast moslemid. Lääne-alade rannikutel elavad enamasti kristlased. Ülemises osa ida pool on koduks 10% moslemitele, kus nad moodustavad religioose grupi. Lisaks on suur elanikkond hindusi, kes mängivad suurtrolli kohalikus majanduses, on ka väike grupp bahaiste. Tervisehoiusektor Hoolimata suurestest saavutustest tervisehoiusektoris, on neil veel ees palju väljakutseid. Ennetavate haiguste nagu malaaria, HIV/AIDS, kopsupõletik, kõhulahtisus ja alatoitumis on peaamisi põhjusi miks lapsi nii palju sureb. Nõrk poliitika, ebapiisav arv tervisehoiutöötajaid, nõrga ning halva juhtimise eest on suures osas riik süüdi. Vastavalt 2009 aasta statistikale on 6,3% täiskasvanutest AIDS, kuid 2011 aastal
Keel: Ehkki terves Hispaanias on riigikeel hispaania keel, räägitakse mõnel pool murdeid: Galiitsias räägitakse galeegi keelt, Baskimaal ja Navarra provintsis baski keelt, Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel katalaani keelt. Baleaari saartel räägitakse erinevaid murrakuid, Mallorcal kasutatakse oma kõnepruuki. Religioon: Suurem osa (94 %) Hispaania elanikest on katoliiklased. Peale selle on riigis õigeusklikke, protestante, moslemeid, judaiste ning bahaiste. Seadusandlikud võimuorganid: Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Seadusandlusorgan on kahekohaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. 300-400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senat) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi
annaabi.ee 
