Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
Tolstoi saab
teada, et kaasaegseid kriitikuid need zanrid köidavadki: mälestused, autobiograafilised
kroonikad, märkmed, kirjad, reisikirjad kõik need, mis ei ole puhas ilukirjandus. Kaasaegsed
kriitikud püüavad neid tekste väärtustada. Gontsarov avaldab 1849. aastal ühe katkendi oma
tulevasest romaanist ,,Oblomov". Katkend on Oblomovi unenägu. Sellel pealkirjal on
24
autobiograafiline iseloom. ,,Bagrovi lapsepõlveaastad" Aksakrov see on ka
autobiograafiline. Neid tekste loeb ka Tolstoi. Turgenevi ,,Küti kirjad" hakkavad ka ilmuma
1847. aastast. Neid tekste lugedes otsustab ka Tolstoi midagi taolist kirjutada. Ta hakkabki
kirjutama oma lapsepõlve. Ta kirjutab seda ümber neli korda. Ka tema vend Nikolai kirjutab.
Ta saadab selle lapsepõlvekirjelduse Sovremennikusse ja see saab tema debüütteoseks. Zanrilt
on see autobiograafiline kroonika. Siin ei ole sellist ühtset süzeed