Mõisal oli kaks kõrtsi, trahter, õllepood, kasvuhooned, vesiveskid, auru jõul töötav vesiveski, kangakoda. 4 Omanikud 16. sajandil kuulus mõis nii Tödwenitele kui ka Mecksidele. 1765. aastal ostis mõisa Otto Magnus von Rehbinder ja kuni 1843. aastani oli valdus koos naabermõisa Saue ja Jälgimäe mõisaga Rehbinderite valduses. Peale Renbindereid oli mõisa omanik Rudolf von Patkul ja aastail 18491919 Baggehufwudtid. Tulekahju 1622 arutas kuninglik kaelakohus Saku teenijatüdruku Anne süüasja, kes oli varastanud mõisast viis hõbelusikat, ammelt viis hõbesõrmust ja riidekraami, ning pärast seda pannud mõisa põlema. Anne võtnud asja omaks ja jutustanud, kuidas tema juurde tulnud taevakarva riietes vanamees, käskinud pesupesemise pooleli jätta ja pakkunud teist tööd, andes tüdrukule tuletungla, mille too kohe räästasse torganud. Maja põlenud maha ja vanamees kadunud nagu tina tuhka
sest suurem osa sellest lükati kinni, kuna see olevat õpilastele ohtlikuks muutunud ja järelejäänud osa kasvas lihtsalt kinni. Mõisahoonel oli palju kõrval- ja abihooneid: kiviküün, sepapada, kelder, piimaköök, viljaait, elamu, pesuköök, karjahoov, ait, kasvuhooned, meierei, viinavabrik, töölistemaja, telliskivivabrik ja rehi. See kõik on 1920. Aasta Situatsiooniplaani järgi. Esimese maailmasõja päevil hakati kahtlustama Eduard von Baggehufwudti spionaazis. Peagi saadeti Baggehufwudtid sunniviisiliselt Siberisse. Siberist tagasi pääsesid nad 1916. Aasta paiku läbi saksamaa, kuna sõja tõttu oli saksamaal kõigest puudus, oli tagasitulek raskendatud. 1919. Aasta novembris otsustas mõisate kontrollkomisjon mõisa üle anda Põllutööministeeriumi hoole alla. Vahepeal asus mõisas aianduskool ning 1922. Aasta 13. Novembrit loetakse esimeseks koolipäevaks Vasalemma mõisahoones. Nüüdseks on Vasalemma kool 85 aastane.
annaabi.ee 
