Sõnavara EKSAM
Sõna,
millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni, on omasõna. Seejuures võib ta
päritolu poolest olla põlissõna (lõhn, puu, mäe/stik, ema/puhk/us) või laensõna
(saabas, post, riis, tass, rist). Omasõnad moodustavad keele omasõnavara. Selleks
et laenkeelend meile omasemaks saaks, ta tihtipeale mugandatakse, st
kohandatakse eesti keele struktuurile (hääldusele, muutmisele jm) vastavamaks. Nt
vn > bagaaz > pagas, pr courier > kurjer > kuller, ld vacuum > vaakuum >
vaakum, pr ruche > rüüs > rüüs, ingl hobby > hobi, ingl comics > koomiks. Omasõnus
ei saa esineda võõrsõnatähed. Seepärast vanades laenudes asendab f-i hv, tähti s,
z, z aga s. Näiteid: alamsaksa Kofe(e) > kohv, ülemsaksa Schinken > sink,
ülemsaksa Zichorie > sigur, pr gendarme [z-] > sandarm (z-st on saanud s ka
eeltoodud näiteis pagas ja rüüs).
7. Põhi , üld ja oskus sõnavara