RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SÜND JA INDIAANLASTE INIMÕIGUSED
tassiti koju ning indiaanlased pandi uustulnukate jaoks tööle. Indiaanlaste tapmine ei
tähendanud õiguslikku riisikot. Pärast eurooplaste saabumist Haitile hävitati vaid ühe
generatsiooni jooksul kogu põliselanikkond – miljon indiaanlast. Esialgu paistis, et olukord
jääbki selliseks, kuid õnneks see nii ei olnud.
Kaasasõitnud misjonärid hakkasid protesteerima ning nende näol leidsid kaitsetud kohalikud
esialgu oma ainsad eestkostjad. Juba 1495. aastal kostsid indiaanlaste eest Badajozi piiskopi
juures ka kuninganna Isabella ja kuningas Fernando, kuid nende käsk näitas, milline õiguslik
7
ebakindlus valitses selles küsimuses. Kas indiaanlased olid orjad või vabad või kas nad üldse
inimesedki olid? Kuidas nendega käituda?
Kuningas võis küll muret tunda puhta südametunnistuse pärast, aga tema alamad Lääne-Indias
mitte. Isabella keelas 1503