Kreeka poliitiline ajalugu
401. a. võis Kyros
enam kui 10000 kreeka hopliidi eesotsas (millele lisandusid arvukad Aasia väed) alustada
sõjaretke Artaxerxese kukutamiseks. Kreeka palgasõdurite seas oli ka tulevane
ajaloolane, Sokratese õpilane Xenophon Ateenast, kes retke sündmused tagantjärgi kirja
pani, kirjutades peale selle ka põhjaliku üldkäsitluse Peloponnesose sõja lõpu ning 4.
sajandi esimese poole Kreeka ajaloost. Kyrose vägi jõudis suuremat vastupanu kohtamata
Mesopotaamiasse, kuid Kunaxa lahingus Babylonist loodes, kus kreekased oma vastased
puruks lõid, sai Kyros surma. Enamus tema väest jooksis laiali ja läbirääkimistele
36
meelitatud kreeka palgasõdurite pealikud tapeti. Kuid kreeklased valisid endale uued
juhid teiste seas Xenophoni ja murdsid pärslaste vastuseisust hoolimat läbi tänapäeva
Kurdistani Musta mere kagurannikule, kust pöördusid, osalt mööda rannikut, osalt
annaabi.ee 
