Geopoliitika lühikonspekt
saavutamine maailma üle on vaid geograafiliste teadmiste tunnustamise ja
nende alusel tegutsemise küsimus.
Napoleon – iga riigi välispoliitika (ka julgeolekupoliitika) sõltub tema
geograafilisest asupaigast. Seega asupaik dikteerib omad poliitilised, s.h.
ka majanduslikud ning sõjalised huvid ja eesmärgid.
Poliitika üheks eesmärgiks on olnud ja ilmselt ka jääb võõra territooriumi
hõivamine või hegemoonia kehtestamine oma huvides (Sergei Baburin).
Geopoliitikas subjektiks on poliitika, objektiks geograafilkine ruun või
tasapand.
Ggeopoliitika kui teadus kuukub rahvusvahelise välis- ja
julgeolekupoliitika valdkonda aja ja ruumi mõõtes. Sealt tulevad teadmised
võimaldavad uurida, analüüsida, prognoosida, õigustada, püstitada
eesmärke ja planeerida välispolootilisi sihte.
Geoõpetus.
Ruumiuuringutes (Geoõpetus) uuritakse ja kasutatakse maakera
annaabi.ee 
