19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
ning millistel tingimustel peab ta olema väär?“. Teine lause on Wittgensteini: lause mõte
seisneb tema tõekriteeriumis.
Sõna omandab oma tähenduse vaatluslausetest, kus peab ennem seose kirja panema. Seost
tuleb näidata, et rääkida üldse tähendusest. Tähendust saab vaadata vaatluslausetest ja
protokolllausetest (1856). See mudel laiendatatakse kogu mõtekale kõnelemisele – et rääkida
mõtekatest sõnadest ja lausetest.
Sõna „babine“ mõtteeksperiment (1857).
Kuidas rakendada seda analüüsi filosoofilistele sõnadele (1-4 punkti 1858).
1. „a“ empiirilised tunnusmärgid on teada.
2. On kokku lep
Olemisprintsiibid (1858). Sõna „printsiip“ vaatlemine. Algne, algus – arhe.
Filosoofia ajaloost – loomuliku keelest said filosoofilised terminid, need nihkuvad teise
diskursusesse. See toob kaasa tähendus muutuse. Carnap – see pole tähenduse muutus, vaid
see on tähenduse kadu (1859).