Tartu rahu - piiri kujunemine
Narva linna nähti eestlaste igipõliste asualadena. Täpsemalt läks uus piir alates "Narva lahest rööbiti
Narva jõega, sellest 7-12 km ida pool. Edasi läks see mööda Peipsi ja Pihkva järve ida poolt Piirissaart,
Kolpina, Kolontsõ, Kamenka ja Semski saart kuni Vidovitsi külani Pihkva järve lõunakaldal (Poddubje
külast lääne pool). Sealt suundus piir lõunasse üldjoonel: Grajadistse, Sahintsõi ja Novaja küla,
Poganovo järv, Babina ja Võmorski küla vahelt, Sprehtitsi küla ja Läti piirini" (Mattisen: 59). Nii oli
riigipiiride küsimus lahendatud. Sõjaliste tagatistena lubasid mõlemad riigid ära tuua teises riigis
asuvad väed ning likvideerima igasugused organisatsioonid, mis teise riigi territooriumil vaenu
õhutaksid või riigi julgeolekut ohustaksid. Need kokkulepped parafeeritud, allkirjastati vaherahuleping
31. detsembril kell 19.45 ning see hakkas kehtima 3. jaanuaril. (EA VI: 45-46; Laamann 148-149)
annaabi.ee 
