Morfoloogia
on ühesugused. Tüve sees asetsevaid afikseid nimetatakse infiksiteks. Keeletüpoloogiliselt
esinevad need palju harvemini kui prefiksid ja sufiksid. Afikseid saab liigitada ka
distributsionaalselt määratud morfotaktilistesse morfeemiklassidesse selle alusel, kus nad
asuvad teiste afiksite suhtes.
Morfoloogilisi nähtusi vaadeldakse aga väga sageli ka IP-analüüsi vaimus
protsessuaalselt: pindstruktuuri sõnavorme tuletatakse hüpoteetilistest baasvormidest (juurtest)
ja/või tähendusüksustest. Rohkem või vähem aglutinatiivne morfeemide liitmine
(afikseerimine) on morfoloogilise protsessi näide. Elemendid võivad alluda fusioonile ehk
sulada kokku. Täielik fusioon on siiski erandlik. Väga tavaline on liitmisega koos toimuv
osaline fusioon ehk tüve ja/või afiksi modifitseerumine. Suurt osa morfofonoloogilistest
variatsioonidest saab käsitleda morfoloogiliste protsesside kõrvalproduktina, nt eesti keele
astmevaheldus.
annaabi.ee 
