koordinaadid X min ja Y min. Ristikeste suurus on 1*1cm. Arvutan mõõtkava, kus klassi pikkuseks oleks ~10 meetrit. Saan, et mõõtkava on 1:50. Seejärel leian baaspunktid PP-3 ja SM-6 väärtused, lahutades vastavalt y-koordinaadist Y min ja x- koordinaadist Xmin: PP-3: X = 6475557,035 6475551 = 6,035 (m) Y= 657537,628 657538 = -0,372 (m) SM-6: X = 6475550,609 - 6475551 = -0,782 (m) Y= 6575475,200 657538 = 7,2 (m) Arvutan saadud baaspunktide väärtused cm-sse vastavalt mõõtkavale 1:50 kasutades ristkorrutist: PP-3: X= , Y= SM-6:X=, Y= Joonestan baaspunktid joonisele, võttes joonestamisel arvesse, et X ja Y väärtust cm-s mõõdetakse kõige alumisest vasakpoolsest ristikesest. Samas tuleb meeles pidada, et x-i loetakse vertikaalteljelt, y-t horisontaalteljelt. Tõmban abijoone PP-3 ja SM-6 vahele. Seejärel arvutan kõigi eelmises praktikumis mõõdetud punktide (1-15) väärtused meetrites sentimeetritesse
25) Kuidas peaks toimuma polügonomeetriakäigu sidumine ideaaljuhul? Polügonomeetriakäigu sidumine kõrgema järgu geodeetilise võrkuga toimub käigu punktide koordinatide ja joonte direktsiooninurkade leidmiseks. Täpseim sidumine saadakse külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt polügonomeetriakäigu sidumise kolm meetodit: 1. Sidumine baaspunktide ja suundadega, kusjuures ideaaljuhul kasutatakse külgnevaid suundasid. 2. Koordinaat e. pimesidumine. 3. Sidumine mitmekordse vastulõikega ja seinapolügonomeetria. 26. Millised on polügonomeetriakäigu koordinaatmeetodil sidumise puudused? Põikvead võivad jääda avastamata, nurgad jäävad tasandamata (täpsus oluliselt langeb). 27. Selgita vastulõike ohtliku ringi mõistet. Mis juhtub, kui määratav punkt