Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika
igasugusel käitumisel, on bioloogiline baas, mis ei tähenda, et võiks rääkida kuritegevusest
kui "bioloogilisest saatusest" konkreetsete indiviidide korral. Selle mõtte illustreerimiseks
toome paralleeli meditsiini, kus tänase päeva teadmiste põhjal võib julgelt väita, et kõik
haigused on (mingis mõttes) pärilikud. Osal inimestel on ebasoodsatele keskkonnamõjudele
vastuvõtlikud ühe organismi osad, funktsioonid, teistel teised. Samasugune lugu on ka
teatavate isiksuse baasomadustega, mis seonduvad enam kriminaalse käitumisega kui teised.
Pärilikkus on populatsiooni tasemel kasutatav tõenäosuslik kontseptsioon, mis pole taandatav
indiviidi tasemel tehtavateks ennustusteks. Näiteks oletatav pärilikkuse koefitsient 0,5
kriminaalse käitumise korral tähendaks, et 50% kriminaalse käitumise varieeruvusest kogu
populatsioonis on seletatav geneetilisetele faktorite mõjuga. Näitjat ei saa ekstrapoleerida