kõrged ning neid pidi saama kaitsta väheste meestega sinna ei pidanud saama varjule tulla terve ümbritseva maa rahvas. Üldiselt ehitati linnuseid mäenukkidele või mägede peale, kui kõrgendikku ei olnud võtta, kuhjati see ise kokku, kindluse tipuks alati torn. Kui rääkida linnuste ehitusstiilist, siis kivilinnused olid olemas juba 10. sajandil kuid kuni 12. sajandini jäid need suhteliselt harvaks nähtuseks. Nimelt olid keskajal nii puit kui kivi baasmaterjalid kuid võrreldes puiduga oli kivi pikka aega tõsine luksus. Kivist maja või linnus oli tõeline rikkuse märk. Kuid kindluste arengu vastukaaluks toimus ka jõuline areng piiramistehnikas, kuna kivilinnust enam tormijooksuga ära ei võtnud, tänu kindluse kontsentriliste müüride vööndile, keerulise ehitusega väravatornidele ning komplitseeritud kaitserajatistele. 10. - 11. sajandil põhinesid heitemasinad, mis tegelikult olid hiiglaslikud katapuldid või vibud pingeenergial, kuid
Kui Klaaskiu maatriksi moodustab plastik, mille armatuurina mass on kuivanud ja kõvastunud, eemaldatakse see kasutatakse peeneid klaasist kiude. Klaaskiud muudavad spindlilt ja treitakse ning lihvitakse siledaks. plasti äärmiselt tugevaks, aga samal ajal on tegemist väga kerge materjaliga. Klaasplast ei ole sama jäik kui süsinikkiud, aga ei ole ka nii habras ja baasmaterjalid, millest klaaskiudu toodetakse on tunduvalt odavamad. [1] Klaaskiudmaterjali eelised võrreldes metalsete materjalidega Ei korrodeeru Ilmastikule vastupidavamad Hooldusvabad (ei vaja regulaarset värvimist) Ei püüa välku ega juhi elektrit Märgatavalt kergemad [2] http://www.beka.co.za/files/beka/bekapole_brochure.pdf Eesti lipp lehvimas lipuvarda 8.dets 2013
annaabi.ee 
