Eesti XX sajandi algul
Metsavendade aktiivsuse tõusi edendas Saksa vägede
edasiliikumise tempo.
Piirkondlikud eripärad: 1) Üldnimetuseks kujunes metsavend, kuid erinevates
piirkondades kasutati selliseid nimesi: Malevlased, Roheline Armee, Võru
Kaitsekorraldus, Leisi valla Julgeoleku Komitee, Omakaitse. 2) Suurus: Vastavalt
sõjategevuse käigule kujunesid erinevused metsavendade organiseerumises.
Piirkondades, kus rinne kiiresti lähenes ei jõutud moodustada suuremaid võitlusüksusi
ega baaslaagreid. Kesk-Eestis peale rinde peatumist tekkisid suuremad metsavendade
rühmitused. 3) Relvastus ja varustus: Piirkonniti oli relvastuses suur erinevus.
Viljandi metsavennad olid hästi toidetud, Virumaal metsavennad pidid nägema suurt
vaeva toidu hankimiseks.
Erna rühm: Põhja-Eestis koondas kohalikke metsavendi enda ümber Soomes eesti
vabatahtlikest moodustatud "Erna" grupp. Kautla laagrisse kogunes 500-2000 inimest.
Laager killustati lahingute tõttu.
Talpaku pataljon: 1