Iga xQ, (c,x)(c,xk). Tipp xk on ühene optimaalne lahend. 10. Simpleksmeetodi kirjeldus (krit I ja II põhjendus, tõkestamatus) Simpleksmeetodil lahendatakse LP ülesannet järgmiselt: · Nullindale reale lisatakse x0, millest lahutatakse algse z-muutujad ning pannakse see võrduma 0ga. N: z= 2x1+3x2àmax à x0-2x1-3x2=0 · Igale järgmisele reale (kitsendustele) liidetakse simpleksmuutuja ning pannakse võrduma algse b-ga. N: x1+x24 à x1+x2+x3=4 · Saadakse baasimuutujad N: Antud näites x0=0, x3=4, x1=x2=0 Simpleksmeetodiga LP ülesande lahendamine käib kahe kriteeriumi järgi. I krit: Baasi tuuakse muutuja mille ees on 0-ndas reas kõige negatiivsem kordaja see on juhtveerg. ! N: x0-2x1-3x2=0 - -3x2 on 0nda rea 2. veerg. Sellest veerust tuleb leida =min !!!"#$%&% ; !!!"#$%&% ; ... -
kaubavajadusega (kogus, mis jääb lattu seisma, M- kauba ühiku hoiukulud laos) 2) Nõudlus suurem kui pakkumine- tuua sisse fiktiivne ladu (tellimuse osa, mis jääb täitmata, M-kompensatsioon tellimuse täitmata jätmise eest) Transporditabelit nim baasitabeliks, kui temast on välja eraldatud nn baas m+n-1 ruutu, mida nim baasiruutudeks (kui ühendada joontega, siis ei teki trükleid. Baasiruutude muutujad (veosed) on baasimuutujad, ülejäänud on vabad muutujad. Transpordiülesande lahendamiseks on vajalik sooritada järgmised sammud: 1. Majandusprobleemi formuleerimine transpordiülesandena. 2. Transpordiülesande kinnisuse kontroll. Vajadusel lahtise ülesande teisendamine kinniseks. 3. Lubatava baasitabeli ja sellele vastava lubatava lahendi leidmine. 4. Lubatava baasitabeli ja sellele vastava lahendi optimaalsuse kontroll. 5