Kõik kitsendused ning samuti sihifunktsioon peavad olema võrrandite kujul, m kordajaga 1 ja esineb ainult ühes võrrandis. universaalne lahendusmeetod. ast 1947. Nimetus tuleneb geomeetrilisest tõlgendusest. Simpleksiks t, millel on n+1 tippu. ülesanne vastama järgmistele tingimustele: ma mittenegatiivsed aid pooli -1-ga). ktsioonina undmatud vasakule ja kitsendustele ,," lisatakse abimuutujad. a võrrandite kujul, milles igaühes esineb baasimuutuja so. muutuja s Optimiseerimisülesanne koosneb: - Meie poolt mõjutatavatest otsustusmuutujatest: x1 ja x2 Antud näites nemad tähistavad kahe kauba toodetavat kogust - 1 on kitsendus mingi materjali kohta: x1 kauba tootmisel kulub seda 3 ühikut ( ja x2 kauba tootmisel kulub seda 1 ühik, ning kokku on seda kasutada 9 ühiku (samamoodi teised võrratused) - x 0 kitsendus - Negatiivne x1 kordaja II võrrandis võiks olla näiteks CO2 kitsendus puu korr
Simpleksmeetodiga LP ülesande lahendamine käib kahe kriteeriumi järgi. I krit: Baasi tuuakse muutuja mille ees on 0-ndas reas kõige negatiivsem kordaja see on juhtveerg. ! N: x0-2x1-3x2=0 - -3x2 on 0nda rea 2. veerg. Sellest veerust tuleb leida =min !!!"#$%&% ; !!!"#$%&% ; ... - leitakse iga rea b ja vastava x-kordaja jagatis, millest väikseim ongi ning antud rea, kus see arv asub baasimuutuja viiakse baasist välja, selle asemele tuleb antud juhtveeru element. NB! arvutatakse kordajate absoluutväärtustega. II krit: (on juba tegelikult seletatud eelpool) Baasist viiakse välja see muutuja, mille korral =min. I krit pole kohustuslik, II krit on! Optimaalsuse kriteerium on täidetud kui 0nda rea kõik elemendid on 0. Tehtud arvutuste kontrollimiseks tuleb antud lahendus panna 0. süsteemi. Tõkestamatuse kriteerium: kõik juhtveeru elemendid on 0. 11
annaabi.ee 
