Keskaja arhitektuuri mõisteid
Travee - ruumilõik, mis löövideks jaotatud hoonet kahe toendi (samba, piilari) laiuselt risti läbib.
Piilar - tugev, mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks.
Tugipiilar - e tugipiit - gooti arhitektuurile iseloomulik piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve
tasakaalustamiseks. Paigutatakse tavaliselt vastu seina väliskülge, esineb erandlikult ka seina
siseküljel. Transept - kiriku põikhoone, tavaliselt põhja-lõuna suunaga.
Basilikaalne - e baasilikale omaselt; pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega kolmeks (või
5-ks) lööviks jaotatud kirikuehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem,
asub iseseisva katuse all ja saab valgust ülemistest, akendega osast e valgmikust.
Koor - kristlikus arhitektuuris algul vaimulikele määratud laulmiskoht, hiljem kesklöövi laiune ja
selllest võidukaarega eraldatud ruum kiriku idaosas, nn altariruum, kus asetses peaaltar; koor
lõppes tavaliselt apsiidiga.