Kaasaegse ergonoomika alused
Raske on
tõmmata piiri, kus on ergonoomika ja kus seda piiravad teadused. Vahel pole see ka
otstarbekas.
Kui vaadelda, missugustes kõrgkooli erinevate nimetustega kateedrites viiakse läbi
ergonoomikaalast uurimistööd, võib neid leida sadu. Kuna üldjuhul püüab ergonomist parandada
konkreetse ettevõtte olukorda, peab ta olema ettevõtte tööga igati kursis. Ta peab tundma
distsipliine, mida õpivad insenerid, seadmeid ja tehnoloogiat. Ergonomisti sobivaks
baashariduseks on seetõttu sagedamini tehnilised distsipliinid. Suurel määral kattub
ergonoomika tegevusvaldkond töökaitse, ohutushoiu, töötervise ja tööhügieeni omaga. Tihe
on side antropomeetriaga, biomehhaanikaga, arvutiteadusega, ohutus- ja terviseriski
probleemidega. Inimtöös toimunud muutuste tõttu arenenud maades on suurel määral hakanud
kattuma ergonoomika ja informaatika tegevusvaldkonnad. Kuna ergonoomika uurib
töösüsteeme, on tihe side süsteemianalüüsiga