Jevgeni Onegin
poeemi kirjutada muust
kui omaenda isikust.
Ja samas pab autor noort meest kirjeldada kui tollase suurilma tpilist
esindajat, rhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondlikesse
lbustustesse, ballidesse ja kergetesse armuseiklustesse.
Alustades lugemisega, ei suuda keegi arvata selle armastusloo tegelikku kulgu
ning lppu. Kik tuli ilmsiks romaani edenedes. Noore mehe ja vaesevitu
misapere vanema ttre vaheline armastuslugu on vga omane sellele ajastule-
Peterburi restorani-, teatri- ja baarimiljs thelepanu keskpunktis olev
Onegin
ning maamisa vaikelus elav Tatjana.
Pealinnast saabuv tark skeptik, kes ei uskunud armastusse. Ilmselt oli tema usk
tapetud pealinna seltskonna kahepalgelisusega, kasuahnuse ning raha
kummardamisega. Lapseplvest saati ei olnud Onegin kokku puutunud siira
armastusega, vaid pevast peva ninud kalki ja varandusel baseeruvat
inimsuhete
keeriseid. Kllap oli ka tema sdames peidus hellus, armastus, hoolivus, kuid
ta
ei saanud seda vlja nidata just elu heaolu prast
annaabi.ee 
