Klaasimaailm ehituses
moodustunud kalkogeenidest (S, Se, Te), mille keemiliselt seotud lineaarseid ahelaid võivad omavahel
liita IV ja V rühma elemendid (Si, Ge, Sn, As, Sb). Klaase võivad moodustada ka erinevad fluoriidid.
[1]
Foto. Klaas kui materjal tahkes olekus.
Allikas: http://www.votsalo.net/getattachment/57e2ae70-
6a7d-4ee3-b7d8-2ff0eef23d36/Raw-Glass.aspx?
maxSideSize=610
1.1 Tavaline klaas
Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või
polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi
valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või
potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le