vanemad---padres õed, vennad---hermanos ema/isa---madre/padre õde/vend---hermana/hermano tädi/onu---tia/tio ämm/äi---suegra/suegro vanaisa/vanaema---abuelo/abuela Poeg/tütar---iho/iha Mulle meeldib...---Me gusta.... ...lugeda---...leer ...sporti teha---...practicar deportes ...süüa teha---...cocinar' ...võõrkeeli õppida---...aprender idiomas ...telerit vaadata---...vaer la television leib---pan negro sai---pan blanco kakao---cacao kohv---cafe jahu---harina sool---sal suhkur---azucar margariin---margarina munad---huevos öösel---por la noche kevad---primavera täna öösel---esta noche talv---invierno täna õhtul---esta tarde suvi---verano täna---hoy sügis---otoo õhtul---por la tarde sekund---un sekundo minut---un minuto tund---un hora hommikul---por la maana jaanuar---enero veebruar---febrero märts---marzo aprill---abril mai---mayo juuni---junio juuli---julio august---agosto september---septiembre oktoober---octubre november---noviembre detsember---diciembre
arenema tänapäevane Hispaania keel. ( Austin: 20-21 ) Keele üldiseloomustus. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Keel on kujunenud Pürenee poolsaarel rahvaladina keelest ning see sisaldab keldi-ibeeri segakeele jälgi. Samuti on keeles palju araabia laene, mida on umbes 4000 sõna kandis. Enamus araabia laensõnu algavad liitega a-/al-/az-, mis viitavad araabia keele määravale artiklile. Näiteks: ,,azucar" suhkur; ,,almacen" kaubaturg. Eristatakse ka Ameerika Hispaania keelt. Ameerika Hispaania keel erineb vähesel määral Hispaanias kõneldavast. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning ka Lõuna-Hispaanias hääldatakse z ja c enne täishäälikuid e ja i nagu s tähte: ,,cocer" keetma ja ,,coser" õmblema kõlavad ühte moodi. Samuti hääldatakse ll (lj) ja y sageli nagu z. Mõnes Ameerika osas, eriti Argentiinas ja Kesk-Ameerikas kasutatakse sinatamiseks sõna tu asemel sõna vos
annaabi.ee 
