Huvitavat egiptuse kohta
Keskmine vooluhulk Assuanis on 2600 m³/s.Algab Ida- Aafrikast Virunga mägedest
Kagera jõena, mis läbib Kioga järve ja suubub Mobutu Sese Seko järve ( end. Alberti
järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda
Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bahr el-Ghazali suudmeni Bahr el-
Dzebeliks, sellest allavoolu Valgeks Niiluseks ehk Bahr el-Abiadhiks ja pärast
parempoolse lisajõe Sinise Niiluse (Bahr el-Azraki) suuet Niiluseks.
Suured lisajõed on ka Atbara ja Sobat. Atbarast suudmeni (2700 km) voolab Niilus
ilma ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma
suurima oaasi. Niiluse ülemjooksul on palju jugasid ja kärestikke (Murchison), osa
neist on paisutamisega (15 suurt paisu) üle ujutatud (Ripon). Sudaani alal voolab
Niilus laias, tugevasti soostunud nõos. Sinise Niiluse suudme ja Assuani vahel on 6