Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
oli jagatud alaseisusteks: 1) ketsua ülikud tihedalt seotud keisri ja tema perekonnaga, kohalikud,
kõrgeim eliit. Nende hulgas määrati kõrgemad ametnikud. 2) nn inkad privileegi poolest, st
lähedaste piirkondade aristokraadid, kes oli nn tõeliste inkadega seotud abielude kaudu, 3) alistatud
rahvaste aristokraatia, kelle hulgast määrati tavaliselt provintside alamvalitsejad.
Alamkiht oli jaotatud riiklikult reglementeeritud sugukondadeks ehk aylle. Neil oli ühisvara,
eraomandust kui sellist polnud. Maavaldused olid jagatud nö perekonnamaadeks (millest perekond
end toitis), mida jagati perioodiliselt ümber, teine osa jagunes nö riigimaaks ja selleks, millest peeti
ülal hooldamist vajavaid sugukonnaliikmeid. Kõigile kehtis töökohustus, mille üle pidasid arvet nn
giputundjaid.
Abielu oli riigis kohustuslik (meestel 25. eluaastaks, naistel 18. eluaastaks). Kui ise ei abiellunud,
siis pandi paari.