fastsiad. 34. Vahelihas (osad, seda läbivad elundid, funktsioon, innervatsioon). 35. Lahkliha: lihaskihid (vaagna-ja kusesuguvahes), fossa ischiorectalis. 36. Õlavöötme, õlavarre, küünarvarre, käe lihased (võimaluse korral ainult rühma algus ja-kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon). Käe sünoviaaltuped (palmaaarsed, dorsaalsed) ja luulis-fibroossed kanalid. 37. Ülajäseme topograafilised piirkonnad:cavum axillare, fossa cubiti,for.tri- et quadrilaterum (piirid, läbivad närvid ja veresooned). 38. Vaagnavöötme, reie, sääre, jala lihased (võimaluse korral rühma algus ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon ). 39. Alajäseme topograafilised piirkonnad: canalis obturatorius, for.supra- ja infrapiriforme, fossa poplitea (piirid,läbivad närvid ja veresooned ), lacuna musculorum ja vasorum (seinad, sisu), canalis femoralis,võrud, tähtsus. 40
obliquus internus abdominis`e aponeuroosi tagumine leste ja m. transversus abdominis`e aponeuroos. Alumises 1/3 osas (allpool kaarjoont!) on kõigi nende lihaste aponeuroosid paigutunud m. rectus abdominis`e ette ja tagantpoolt teda vaid fascia transversalis (ja edasi kõhukelme). Kõhu keskjoonel moodustavad omavahel põimuvad vasaku ja parema poole kõhu külgmise rühma lihaste aponeurooside kiud kõhu valgejoone linea alba. Cavitas axillaris (cavum axillare). Cavitas axillaris kaenlaõõs on tüvipüramiidi kujuline ruum rindkere ja õlavarre vahel. Seda piiravad: eestpoolt - m. pectoralis major ja m. pectoralis minor; tagantpoolt m. latissimus dorsi, m. subscapularis ja m. teres minor. lateraalselt õlavars (humerus, m. coracobrachialis, m. biceps et triceps brachii); mediaalselt - rindkere sein (m. serratus anterior, mm. intercostales); ülalt õlaliiges. Cavitas axillaris`es paiknevad a. ja v
annaabi.ee 
