autogreiderid on iseliikuvad masinad. 17. Autogreiderite liigitus. Autogreidereid liigitatakse: 1) raami konstruktsioonilt a) jäiga raamiga b) šarniir-liigendraamiga 2) transmissiooni tüübilt a) mehhaaniline, astmeline b) „power shift“ tüüpi 3) läbivuselt ja manööverdusvõimelt a) normaalse läbivuse ja manööverdusvõimega (1x2x3) b) suurendatud läbivusega (1x3x3) c) suurendatud manööverdusvõimega (3x2x3) d) suurendatud läbivuse ja manööverdusvõimega (3x3x3). (AxBxC) – autogreideri telgede valem: A-juhitavate telgede arv B-vedavate telgede arv C-üldine telgede arv. 18. Autogreideri tootlikkuse arvutus. Autogreideri tootlikkus planeerimistöödel arvutatakse järgmise valemiga: T=V*(Lh-Lü)*1000*E, m2/t, milles V- töökiirus km/t, Lh- hõlma haardelaius m, Lü-naaberläbikute ülekate m, E- töö efektiivsuse tegur. 19. Skreeperite otstarve ja liigitus. Skreepereid kasut pinnaste kihiliseks lõikamiseks,
Mootori võimsuse ja masina massi järgi liigitatakse teehöövlid neljaks tüübiks: kerged (63 ... 75 hj, 7 ... 9 t), keskmised (90 ... 100 hj, 10 ... 12 t), ra.sked (160 ... 180 hj, 10 ... 12 t) ja eriti rasked (250 ja enam hj, 17 ... 23 t). Massi ja haardeiõu vahelise sõltuvuse tõttu iseloomustab teehöövli mass tema ekspluatatsiooniomadusi. Haardejõust sõltub autogreideri töövõime. Veermiku põhjal iseloomustab autogreidereid rattavalem AxBxC, kus A näitab juhtivate (pööratavate) ratastega telgede arvu, B on vedavate ratastega telgede arv ja C telgede üldarv. Teehöövli rattavalemi valikust sõltuvad oluliselt tema veoomadused, manööverdusvõime, tasandamisvõime ja püsivus. Nii on kergete ja keskmiste autogreiderite rattavalem enamasti 1x2x3. Seega on masin kolmeteljeline, kahe tagumise telje veoga ja juhitavate eesratastega.