Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.
loomine ja kooliõpetuse osakaalu suurenemine. Keskvõimu vahelesegamine Baltimaade
kooliasjadesse viis rahvaõpetuse ümberkorraldamiseni 1765. Aastal. (Andressen 2003, lk.
76)
Kindralkuberner G. Browne esitas 1765. Aastal maapäevale arutamiseks üksteist
ettepanekut talupoegade õigusliku ja majandusliku seisundi korraldamiseks. Arutlusele
tulid ka maarahva haridusellu puutuvad küsimused. Teatud osa rüütelkonna vastuseisust
hoolimata andis kindralkuberner 12. Aprillil 1765. a. välja “Awwaliku Kulutamise” ja 18.
Aprillil koolipatendi. (Andressen 2003, lk. 77)
9
Koolipatendi järgi võisid vanemad, kes oskasid lugeda ja tundsid katekismust, oma lapsi
kodus õpetada. Nende laste jaoks, kel puudusid õppimisvõimalused kodus, pidid
vähemalt viie adramaa suurused mõisad asutama kooli. Et kodu ja mõis ei kaotaks liigselt