Erikursus eesti keele ajaloost 2014 (TÜ) - sõnauurimus
2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses
Vana kirjakeelekorpuse sõne ema päring näitab, et sõna oli oma praeguses tähenduses
olemas juba 16. sajandil. Nimelt esines seda Völckeri kroonikas kahel korral – ühel
korral mainis kroonik ema jumala ema tähenduses ning teisel korral kui lapsevanemat.
16. sajandi Völckeri kroonikas esineb ema kahes lauses: [---] püha Marya Jumala ema,
palo mede patton ehist, nüd, nink se tunde sisen, meie surmas ja Sina peat sinu isa nink
ema awustama. (Vana kirjakeele…)
Ka 17. sajandi teksti päring andis vastuseks, et sel sajandil oli sõna olemas. Näiteks
Mülleri kroonikas on sõna ema kolmel korral mainitud sõna tänapäevases tähenduses, st
ema kui lapsevanem. Sõna kirjutati suure esitähega. Näiteks [---] kuÿ tæma weel oma
Ema Hiwus leßis. 17. sajandi Turu käsikirjas oli sõna ema ühes lauses: [---] peab koass
üx meess oma Issan ema iellenss hetman. Rossihniuse 17. sajandi ülestähenduses esineb