Rooma linnuses Kapitooliumil oli Juno Moneta2 (hoiataja Juno) tempel koos rahapajaga. Just selle templi juures paikneva rahapaja järgi saigi sõna moneta oma teise tähenduse münt, venelaste , inglaste money. Samas templis hoiti ka pühi hanesid, kelle kaagutamine oli kord päästnud Kapitooliumi gallide rünnakust. Mitmes kaugemas linnas oli Juno lausa esimese järgu jumal. Neis paikades austati teda Juno Regina (lad. k.: regina kuninganna) või Juno Sospita'na (lad. k.: sospita avitaja, päästja). Renessansi ajastu kunstis kasutati vahet tegemata nimesid Juno ja Hera. Hea toon näeb ette, et ka Talllinna Prantsuse Lütseumi praegused õpilased ja vilistlased kasutaksid neid kahte nime sünonüümidena. Näiteks: ,,Tulin siia ilma Keskhaigla sünnitusosakonnas Juno (Hera) valvsa pilgu all." Selline mõistukõne tuleks tavakeelde tõlkida järgmiselt: ,,Olen täiesti normaalne inimene, ei kokuta ega hammusta, hinded tunnistusel on Harju keskmised, ägedaid
takistused läbida. Mees näeb und: Kristlane loeb Raamatut ja Evangelist käsib tal enese päästmiseks ja igaveseks eluks Värava juurde minna, kust edasi ta juba juhatatakse. Kristlase naabrid püüavad teda ümber veenda, kuid asjatult. Üks naabrimees, Paindlik, isegi liitub, Põikpea läheb koju. Oma rännakul vajusid Kristlane ja Paindlik sohu, sest olid teekonnal hooletud. Paindlik annab alla kui juba teekonna algul sohu vajub, mis siis edasi peaks veel juhtuma ja läheb koju. Avitaja aitas ta välja. Kohtub Ilmatargaga, kes suunab ta Seaduslikkuse juurde koormat kergendama, mis ongi tema kogu teekonna eesmärk, nii et ta langeb Ilmatarga lõksu ja läheb kerge vastupanu teed, selle asemel, et Evangelisti soovitatud ja Raamatus kirjas olnud teekonda jätkata. Evangelist kurjustab ja seletab, miks see vale tee on, ja Kristlane läheb taas Värava suunas. Väravas valvab Hea-meel, kes laseb ta sisse
annaabi.ee 
