Avinurme alevi keskuse maakasutusest ning ruumilis-strukturaalsest olemusest
regioonina saab vaadelda tema asustusajaloo ja looduslike tingimuste kaudu. Ta on piiriks
Peipsi nõo, Alutaguse suurmetsade ja Kirde-Eesti soomastike vahel, jäädes eemale suurtest
magistraalteedest. Avinurme on olnud läbi aegade ääremaa, kanditud ühest haldusjaotusest
teise ja jäänud ikka piirialaks. Vanast asustusest räägivad kaks kivikirve leidu Avijõe
kallastelt, praeguse Avinurme aleviku territooriumilt. Siin on välja kujunenud oma kodu
hoidev, end tunnetav ja tunnustav ,,avinurmik", nagu ütleb enese kohta Avinurme elanik ise
(K. Pärn ja K. Mölder 2005).
Avinurme alevis on 801 elanikku (Avinurme valla kodulehelt). Minu piiritletud alal, mis on
punase joonega tähistatud (vaata Joonis 1), ei ole erilisi sessoonseid kõikumisi elanike arvus,
sest sinna ei jäe eriti elumaju, kuid alevi peale üldiselt toimub rahvaarvu kõikumine peamiselt
suvel, eriti jaanipäeva aegu, kui Avinurme tuleb palju külalisi seoses Tünnilaadaga.