Samuti maalis ta seal praegu palju tuntust kogunud maali Madonna Laurast. On räägitud, et ta maalis Pandolfo Malatesta ülesandel ka Petrarcast endast portree, aga kui ta seda tegi, siis oma varasema külaskäigu ajal Avignoni, millest meil väga palju informatsiooni pole. Küll aga teame me tema teisest külaskäigust Avignoni, kui teda kutsus sinna Paavst Clement VI. Tema matuste kohta on teada, et see toimus neljandal augustil 1344, aga pole kindel kas ta transporditi Avignonist Sienasse või ta suri päriselt Sienas. Tema töid on tema sünnikohas, üks on Louvre'is, üks Berliinis, üks Antwerpis ja üks Liverpoolis. Altenburgi muuseumis on veel üks ta töö ja vähemalt 3 tükki on Ameerikas erakogudes. Petrarca portree, mis on peetud tema poolt maalituks, müüdi 1867 Poniatowski müügil nagu ka müüdi seal Laura portree. Simone looming on on muljetavaldavalt mirmekesine, seda iseloomustavad voogavad jooned ja
ning vormidega, mis viitab algavale kubismile Picasso loomingus. Picasso naisfiguurid seisavad vaateaknal justkui väga jõuliselt ja eneseteadlikult, pildi emotsionaalsuse loob aga pigem vorm ja värvikäsitlus kui naiste meeleolu (mis viitab eelkõige ükskõiksusele). Värving on külm, naiste nahavärvile vastandub külm vastandsinine, mis rõhutab jõulist ja dünaamilist meeleolu. Teos ei mõju rahulikuna, vaid pigem väljakutsuvana nagu tahaks naised Avignonist mingit ühist ideed väljendada ja vaatajale intensiivselt edasi öelda. Taustasinine mõjub killustunud peegli või klaasina. Tähelepanu on pööratud figuuridele, taust on neid toetamas. Täielikult juba kubismile viitab naiste jalge ees asuv natüürmordi osa puuviljavaagen, kus puuviljad on juba täielikult geomeetrilistele kujunditele taandatud. Võib öelda, et teos mõjub vaataja suhtes pigem ründavana, avades
annaabi.ee 
