Igal termomeetril on oma mõõtepiirkond. Kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaasil on see tavaliselt 35...42 °C. [ 1 ] 1624. aastal võttis sõna termomeeter (prantsuse keeles thermometre) kasutusele Jean Leuréchon , moodustades need vanakreeka sõnadest thermos, mis tähendab soe ja metron, mis tähendab mõõt. Ajalugu Erinevate kirjalike allikate põhjal võib lugeda termomeetrite leiutajateks Avicennat, Cornelius Drebbelit, Robert Fluddi, Galileo Galileid või Santorio Santoriot. Erineva ehitusega kraadiklaaside sünniaastad jäävad 1597. ja 1695 aasta vahele. Algselt kasutati termomeetrites vett, aga vee külmumise tõttu ei saadud mõõta temperatuure, mis
lasta end masseerida lõhnavate õlidega. (Worwood lk 273-274) . Esimeseks raamatuks, mis on täielikult lõhnadele pühendatud peetakse Theophrastuse De odoribus, kirjutatud 370 e.m.a. Raamatu kaudu teame, et kreeklased tegid paljudest lõhnataimedest essentse ja segasid siis õlidesse, lahustitesse ja veinidesse. Araablane Avicenna (980- 1037) oli õpetlane ja filosoof , kes kirjutas mitmeid raamatuid taimede raviomadustest. Avicennat peetakse esimese "moodsa" destilleerimisaparaadi loojaks, millega sai ekstraheerida lilleõitest eeterlikke õlisid . Taimetarkusi hoiti tallel ka keskajal, mil paljusid õlisid kasutati epideemiate korral , musta katku ajal suitsutati tänavatel männi ja viiruki tõrvikuid ning uusajal, mil herbalistid ja ka mõned arstid kasutasid erinevaid aroomiõlisid. (Beaumont College; lk 5-7). 16nda sajandi alkeemikud võtsid kasutusele termini eeterlikud õlid, mida peeti
annaabi.ee 
