Eesti raha 1918-2011
balletiteater Estonia. 100-kroonist pangatähte vääristab poetess Lydia Koidula ning
rahasedeli tagaküljel kujutatakse vastu paekallast sööstvat tormilainetust. Kõige
suuremal kroonväärtusel, 500-kroonisel, näeb ajakirjaniku ja rahvavalgustaja Carl-
Rober Jakobsoni portreed nind tagaküljel liugleb Eesti rahvuslind suitsupääsuke
(I.Leimus, 1993, lk. 70-71). Müntide kujundust muudeti mitmel korral ja lõpuks võeti
eeskujuks 1936. aasta rahad, ning uutel müntidel jäeti aversile riigi nimetus, reversi
kujunduseks kinnitati aga kolm lõvi ja aastaarv (Lisa 4). Müntide eskiisid nimiväärtuses
5, 10, 20 ja 50 senti ning 1 kroon töötas välja M.Käbin, kuid müntide välimuse
muutmisel osalesid ka teised kunstnikud (I. Leimus, 1993, lk. 72). Ettevalmistustööde
käigus vermiti katsetuseks ka varasemate kujundustega metallrahasid aga need
ringlusesse ei jõudnud. Koostöös raha kavandite ja kujundusega tuli mõelda ka
annaabi.ee 
