Mullateadus
Tüüp leetunud muld Lk jaguneb näivleetunud muldade alltüübiks ja leetunud muldade alltüübiks.
Leetunud muld jaguneb leetumise astmejärgi liikideks nagu nõrgalt, keskmiselt ja tugevasti
leetunud mullad. Muldasid võib jaotada ka mulla lõimise alusel erimiteks. Näiteks tugevasti
leetunud muld võib olla l, ls, ls1, ls2 ja ls3. Vahel kasutatakse ka grupeerimist. Kõige sagedamini
grupeeritakse lähtekivimite iseärasuste alusel. Näiteks karbonaatsed mullad võivad oll
aveerismullad, rähkmullad, klibumullad (grupeeritud korese kuju alusel).
I. Karbonaatsed mullad K. Need on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil ja
põhitunnus on, et kihisemine on kõrgemal, kui 30 cm. Levivad Põhja-Eestis, Saaremaal,
Loode-Eestis. Jagunvad: 1)paepealsed mullad Kh- peeneseline kiht alla 30 cm . Paas on
kõrgemal, kui 30 cm. Aluspõhjaks on lubipaas. Väga põuakartlikud mullad.
Põllumajanduslikult tähtsusetud
annaabi.ee 
