"avavustest" - 1 õppematerjal

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

Tasapinnaline välk haarab suure osa pilvest, mis otsekui süttiks oma paksuses. Keravälku esineb suhteliselt harva. Keravälk on helendav kera, mille värvus võib olla sinakast helevalgeni. Keravälgu läbimõõt on 10 ­ 20 cm. Keravälk püsib sekundi murdosast 3 ­ 5 sekundini, harva mõne minuti. Keravälk võib kaduda täiesti vaikselt või tugeva plahvatusega ja tekitada tõsiseid purustusi. Kadumisel jääb alati maha teravalõhnaline suits. Keravälk võib siseneda väga väikestest avavustest ­ korstnast, õhuaknast. Tihti väljub ta metallesemetest (elektrijuhtmed, telefon). Keravälgu sisemine temperatuur on väga kõrge, kuid mööda kergesti süttivaid aineid liikudes ta neid ei süüta. Plahvatuse hetkel selle eest võivad süttida isegi märjad esemed, ka metall sulab. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 8 ­ 10) Müristamine Välguga kaasneb tavaliselt müristamine. Müristamise põhjuseks on survelaine.