Ujumise kui spordiala mõjutused kehale ja tervisele
Kompleksujumises vahetatakse ujumisviisi iga neljandikdistantsi järel (järjekord: liblika-,
selili-, rinnuli- ja vabaujumine). Kombineeritud teateujumises ujutakse igal etapil eri
ujumisviisi (järjekord: selili-, rinnuli-, liblika- ja vabaujumine). Teatevahetuseks loetakse
hetke, mil eelmise etapi lõpetanu puudutab raja otsas seina. Ujumisrekordeid registreeritakse
eraldi 25 ja 50 m pikkustel radadel. Võisteldakse ka pikamaaujumises ehk avaveeujumises.
Ujumisspordi eriliik on kujundujumine (EE, 1998).
1.3 Ajalugu
Esimesed kirjalikud teated ujumise kohta pärinevad Egiptusest Keskmise riigi ajastust. 1515.
aastal korraldati Veneetsias koos sõudevõislusega ka võiduujumine. Sportlik ujumine sai
alguse Suurbritanniast. Esimesed ujumisdemonstratsioonid toimusid 1837. aastal Londonis,
1869 asutati esimene ujujate organisatsioon Suubritannia amatöörujujate liit ja 1877
korraldati esimesed rahvuslikud meistrivõistlused
annaabi.ee 
