Filosoofia sünd Antiik-Kreekas.
Aristoteles nimetab
neid füüsikuteks ja physiologos`teks. Loomulikult ei ole siinkohal jutt tänapäevases mõttes
füsioloogiast ega ka mitte füüsikast. Antud nimetused peavad silmas neid, kes logos`ele,
teoreetilisele arutlusele, toetudes püüdsid mõista physis`t. Viimane sõna ei tähistanud varastes
kreeka filosoofia tekstides mitte “loodust”, nagu seda sõna tavaliselt tõlgitakse, vaid oleva
tervikut. Algsed kreeka mõtlejad mõistsid oleva tervikut physis`ena – “end avavas valla-
hargnemises esile astuvana ning temas hoiduvana ja jäävana” (Tõnu Luik, Filosoofiast kõnelda,
Tartu 2002, lk. 142). Nimelt tuleneb sõna physis, mis saab hiljem ladina keelse tõlkevaste natura,
kreeka verbist phyo, mis tähendab puhkema, esile tõusma, tekkima, tärkama, kasvama. Siit
tulenev nimisõna physis tähendab tekkimise, kasvamise, puhkemise “tegevust”, mis olemisena on
üha saamises (genesis). Teisalt on physis aga ka see loomupära, kuidas milleltki midagi puhkeb,