· Sündmused on süzeelised. Tekstil on olemas põhimõte. Ametnik tahab, et Ado ta sisse laseks, et teda vahistada saaks. Ado on hirmul ja ei soovi, et teda haisaarele saadetakse, sest kui ametnik seda lubab, siis nii ka läheb. · Tegelased on lahtises ruumis. Nad liiguvad ja tekitavad sündmusi. Hunt on ainuke tegelane, kes liigub teatud punktist teise. Vankriga mehe teekond ei ole teada. Tegelasi kirjeldatakse kui lamedate ja avatutena. Tegelaste käitumine oli põhjendatud ning arusaadav. Nad ei kandnud edasi erinevaid omadusi. Kõigil oli oma siht ja mõte millest peeti kinni teksti lõpuni. Hunt oli ahne ja tahtis Ado arreteerida. Ado aga ei tahtnud vangi minna ja valetas pidevalt. · Teksti sündmused ja tegevused toimuvad järjest. Jahilt tulnud konstaabel võttis suuna Ado poole. Ta märkas erinevaid sõjasaake Ado hüti ees. Aknast
versioon. Õppeplaani lülitati valikained ja fakultatiivained. 1987. a loodi iga aine jaoks nn programmigrupp, kelle ülesandeks oli kokku panna uus aineprogramm. Matemaatikaprogrammi esimene variant valmis 1989.a, pärast arutelusid kinnitati see ametlikult 1991.a. Selle koostamisel võeti aluseks Eesti Vabariigi aegseid kogemusi ja mitmete välisriikide kogemusi, samuti 1989. a ilmunud Eestimaa haridusplatvormi soovitusi. Nimetatud dokumendis soovitati aineprogrammid esitada avatutena: nendes fikseeritakse vaid miinimumprogrammi maht ning näidatakse võimalused nii materjali sügavamaks omandamiseks kui ka hargnemiseks erinevates suundades. 1.6. Uue Eesti Vabariigi periood (alates 1991. a) Niisiis oli 1991. aastaks valmis saanud uus matemaatikaprogramm. See erines eelnevatest mitmetes punktides: vähenenud oli tundide arv, selles olid võimalused õpetuse diferentseerimiseks (erinevad harud), keskkoolis (X - XII kl) oli materjal esitatud 30-tunniste kursustena
annaabi.ee 
