Paul-Eerik Rummo
jõudnud sellele nii lähedale, nagu võib ainult luules. Seejuures pole tegu ei religioosse
4
elevusega ega programmilise sümbolismiga, milles tavaliselt on nähtud maailma luulelise
hõlmamise võimalust. Rummo tekstid on lüürilised, algupäraselt kujundlikud, aga samas
küllalt lihtsad ja igati maised. Ime neis tekstides sünnib luuletava mina ülimast siirusest, mis
ulatub kaitsetu avatuseni, peaaegu et murdumiseni, nagu viitab Liivi-luuletus. Ehk teisisõnu:
kogemuse võimsus ja ehtsus kontrasteerub kogeja inimliku haprusega. Siin on näha katset
tunnetada keelevahenditega inimolu mingit sügavaimat olemust. Sellel katsel maailma endast
läbi lastes muutub aga klaasist mees üha õhemaks.(Haug)
Paul-Eerik Rummo looming ja poliitilise elu otsingud on ilmselt üsnagi sarnased. Lugegem
hinnanguid tema loomingu motiivide kohta ja võrrelge praeguste poliitilise elu
probleemidega
annaabi.ee 
