Mitmekeelne oskussuhtlus
Kuulda on ka keelekonventsiooni stabiilsuse suurendamise argu-
menti, nii sünkroonses kui ka diakroonses mõttes. Et minimeerida
jõupingutust suhtlemisel, võiks ettekujutus konventsioonist kõigil
keele kõnelejatel olla võimalikult ühesugune, ja põlvkondadevahelise
mõistmise tagamiseks võiks ta muutuda võimalikult aeglaselt. Oma
siira mõistetud olemise sooviga pürgivad suhtlejad ka ise selle
eesmärgi suunas, aga eriti väiksemates, sisemiselt nõrgemini seotud
ja välismõjudele avatumates keelekollektiivides võib see tendents
tõepoolest vajada teadlikku järeleaitamist.
Nagu ülal kirjeldatud, ei näi konventsiooni muutlikkusest tingitud
suhtlusraskused praeguste suhtlejate vahel kuigi usutavad. Sama
keeruline on kujutleda tulevaste eestlaste võimetust meie praegust
keelt mõista. Kui meie mitte ainult ei saa aru sajanditetagusest
(sh teadliku keelekorralduse eelsest) eesti keelest, vaid dešifreerime