Kodeerida plokid järjestikku ja lisada autentimisvõimalus Kogu lähteteksti kodeerimiseks kodeeritakse kõik plokid eraldi: koodiraamatu reziim.(ECM) Kogu lähteteksti kodeerimiseks saab kasutada plokkide järjestikust kodeerimist: ahelreziim(CBC) CBC (Cipher Block Chaining)-plokkide abel IV (Initial Value) algsuurus, valitakse juhusliku suurusena. Jadasifrid Jadasifri korral leitakse salajasest võtmest teatud algoritmi alusel võtmejada, mis liidetakse krüpteerimiseks avatekstile. Digitaalallkiri ja sertifitseerimine Asümeetriline krüptograafia. Kui salajase võtme kokkuleppimiseks või edastamiseks puudub aja B vahel turvaline kanal, võib võtme jagada kaheks: *avalikuks võtmeks, mida võivad teada kõik. *isiklikuks, ehk salajaseks võtmeks, mida teab vaid võtme omanik.(ja isegi mitte kommunikatsiooni partner) Ühe võtmepoolega kodeeritud infot saab lugeda ainult teise (mitte sellesama) võtmepoole abil. Sellisel põhimõttel töötavaid.
Kodeerida plokid järjestikku ja lisada autentimisvõimalus Kogu lähteteksti kodeerimiseks kodeeritakse kõik plokid eraldi: koodiraamatu reziim.(ECM) Kogu lähteteksti kodeerimiseks saab kasutada plokkide järjestikust kodeerimist: ahelreziim(CBC) CBC (Cipher Block Chaining)-plokkide abel IV (Initial Value) algsuurus, valitakse juhusliku suurusena. Jadasifrid Jadasifri korral leitakse salajasest võtmest teatud algoritmi alusel võtmejada, mis liidetakse krüpteerimiseks avatekstile. Digitaalallkiri ja sertifitseerimine Asümeetriline krüptograafia. Kui salajase võtme kokkuleppimiseks või edastamiseks puudub aja B vahel turvaline kanal, võib võtme jagada kaheks: *avalikuks võtmeks, mida võivad teada kõik. *isiklikuks, ehk salajaseks võtmeks, mida teab vaid võtme omanik.(ja isegi mitte kommunikatsiooni partner) Ühe võtmepoolega kodeeritud infot saab lugeda ainult teise (mitte sellesama) võtmepoole abil. Sellisel põhimõttel töötavaid.
Lisaks kasutatakse veel täiendavaid turvavahendeid nagu tulemüürid. 48. Krüptograafia, algoritmid ja võtmed Krüptograafia tähendab tõlkes „salajane kirjutamine“. Protsessi kulg näeb välja selline: 1) Algtekst – Info, mida soovitakse saata, ilma et see oleks kaitstud. 2) Krüpeerimisalgoritm – Sisaldab kõike seda, mida avatekstiga tehakse ehk selles määratakse ära tegevused ja operatsioonid. 3) Võti – Selle abil krüpteerimisalgoritmi kasutades rakendame seda avatekstile ja saame krüpteeritud teksti. See annab võimaluse varieerimiseks. Võtme pikkus määrab ära võtmete hulga, kui palju tuleb neid läbi proovida. 4) Krüpeeritud tekst – Saadetakse mööda kanalit minema. 5) Dekrüpteerimisalgoritm – Vastuvõtja rakendab seda algoritmi, et avatekst kätte saada. 6) Võti – Seda rakendades dekrüpeerimisalgoritmile on võimalik avatekst kätte saada Krüpeerimisalgoritme on kahte tüüpi:
kasutada, kui ligi pääseda teise arvutisse. 48. Krüptograafia, algoritmid ja võtmed Krüptograafia tähendab tõlkes ,,salajane kirjutamine". Protsessi kulg näeb välja selline: 1) Avatekst Info, mida soovitakse saata, ilma et see oleks kaitstud. 2) Krüpeerimisalgoritm Sisaldab kõike seda, mida avatekstida tehakse ehk selles määratakse ära tegevused ja operatsioonid. 3) Võti Selle abil krüpteerimisalgoritmi kasutades rakendame seda avatekstile ja saame krüpteeritud teksti. See annab võimaluse varieerimiseks. Võtme pikkus määrab ära võtmete hulga, kui palju tuleb neid läbi proovida. 4) Krüpeeritud tekst Saadetakse mööda kanalit minema. 5) Dekrüpteerimisalgoritm Vastuvõtja rakendab seda algoritmi, et avatekst kätte saada. 6) Võti Seda rakendades dekrüpeerimisalgoritmile on võimalik avatekst kätte saada Krüpeerimisalgoritme on kahte tüüpi:
annaabi.ee 
