Vemork
aastal avati seal Norra Tööliste Muuseum.
Ajalugu
1906. aastal alustas Norsk Hydro* maailma suurima hüdroelektrijaama rajamist. 60
megavatine elektrijaam asus Rjukani kose lähedal ja oli peale 6 aastat ehitamist maailma
suurim hüdroelektrijaam. Projekt oli nii suur ja kallis, et seda pidid toetama allikad üle
ookeani. Jaam oli Norsk Hydro kuulutaja.
1911. aastal lõppesid ehitustööd. Jaam iseenesest oli ehitatud, et üleval hoida lähedal töötavat
tehast, kus Kristian Birkeland avatas uue mooduse kuidas valmistada kunstlikult väetist.
Hiljem Norsk Hydro avastas uue projekti raskevee (deuteeriumi) tootmine, kasutates
elektrolüüte. Firma ehitas üksuse, kus toodeti kõrge tasemega raskevett, põhjust ei mainitud
mitte kunagi. Raskevee tootmine algas 1934. aastal.
Raskevee Sabotaaz
Vemorki hüdroelektrijaam 1935 aastal. Raskevett toodeti
peamajas (Vesiniku Tootmise Jaamas).
annaabi.ee 
