Jakob Hurt
J. Hurt eratundidega lisa teenis. Gümnaasiumi perioodil konkretiseerusid ka
J. Hurda huvialad- keeleteadus ning selle raames eesti rahvaluule. Suurt
mõju avaldas Hurdale eriti Kreutzwaldi "Kalevipoeg". 1859. aasta jaanuaris
astus ametivõimude poolt "täiesti varanduseta isikuks" tunnistatud Hurt
Tartu ülikooli. Kui algu plaanis Hurt õppima minna keeleteadust, siis isa ja
Oetteli mõjul langes noormehe valik hoopiski usuteaduse kasuks. Selle
kõrvalt jätkus tegelemine filosoofiaga. Avastuslikeks kujunesid J. Hurda
jaoks soome rahvaluuleteadlaste tööd.
Samal ajal liitus J. Hurt veelgi tihedamalt baltisaksa seltskonnaga. 1850.
aastal astus ta "Livonia" korporatsiooni liikmeks. Säilisid aga sidemed ka
talupoegliku koduga. Otsustavaks noore J. Hurda maailmavaate
selginemisele võib pidada 1860. aastal Lepa talus veedetud suve, mis
kinnitas noormehe soovi ustavaks jääda oma kodule ja vanematele, seega ka
rahvale
annaabi.ee 
