Unistus paremast minevikust 2
Me oleme kõik
individuaalsed ja meil kõigil on omad probleemid ja erinev tagataust. Meie elukohal on
iseloomulik minevik ja samuti rahvusel. Muutes minevikku, muudame me ka olevikku ja
ei saa kindel olla, et see oleks nii hea, kui me loodame.
Noorena ei oska me mõtelda oma mineviku peale, sest meil praktiliselt polegi seda.
Lasteaialapsena on meil kõik lubatud ja pahatihti puudub meil arusaam, mis on õige ja
mis väär, seetõttu ei mõtle me olnud asjadest, vaid võtame igat päeva uue avastusena.
Kooliealisena õpime me juba mõnel määral mõtlema tagasi sellele, mis oli, ja unistama
paremast minevikust. Näiteks hinded, me mõtleme, mis oleks olnud, kui oleks selleks
korraks õppinud ja kui oleks saanud paremaid hindeid. Pärast kooli seisame uute valikute
ees ja mõtleme, kui palju lihtsam oleks elu, kui oleksime oma minevikus teisiti käitunud.
Samas elataksegi noorena enamjaolt hetke ajendil ja alles vanemana ja targemana tagasi
mõeldes saadakse aru ütlusest ,,noor ja ruaml"