Filmist „Nosferatu“ – õuduste sümfoonia"
See oli ühtlasi suurimaks panuseks popkultuuri
ja vampiirizanrisse edaspidi loodud vampiirilugudes ei saa vampiirid enam valguse käes
liikuda.
Raamatu autor ise suri 10 aastat enne filmi esilinastust, kuid tema lesk otsustas filmi
plagiaadis süüdistades kohtusse kaevata. See insident viis selleni, et filmi koopiad hävitati ja
pärast filmi linastumist stuudio suleti. Aastaid hiljem hakkasid vaikselt välja imbuma
allesjäänud koopiad ja 1929. aastal uuesti avastuna pälvis film tohutu menu.
Esiletoomist väärib kindlasti asjaolu, et filmi produtsent Albin Grau oli ise ka filmi
kunstnikuks. Grau sai vampiirifilmiks inspiratsiooni 1916. aasta talvel Serbias sõdides, kui
kuulis üht sõdurit väitmas, et tema isa oli vampiir. Produtsent ise disainis kõik kostüümidest
ja grimmist kuni võtteplatsini.
Nosferatut kehastav näitleja Max Schreck oli omaette hoidev ja iselaadi huumorimeelega
tegelane, kellele sobisid grotesksed rollid