Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu
tähtpäeva puhul tavaliselt nähti liikumas vaid saksa seltside või üliõpilaskorporatsioonide
väheldasi gruppe. Ligi tuhande laulja, mängija ja peokorraldaja rong venis küllalt pikaks, nii
et selle möödumine kestis vähemalt 10 minutit. Lippude võimas voogamine ja lauljate eri
värvi rahvariided mõjusid pidulik-dekoratiivselt, tõstes nii pealtvaatajatele kui ka peotegelaste
meeleolu. Kell 10 jõudis rongkäik peoplatsile. Laulupeo avastseeniks oli paik hästi valitud
ajaloolise Tartu südames, keskaegse piiskopikiriku varemete jalamil, kõikjalt puudega
piiratud Toomeorus. Esimene järk peokavast 18. juuni hommikupoolel oli täiesti vaimulik.
Jumalateenistuse lõppedes tõsteti uuesti lipus ja hakati liikuma pasunakooride saatel. Nüüd
marsiti pasunakooridesaatel üle Toomemäe raekoja ette, kus lauldi publikuga koos riigihümni.
Sellejuures tarvitas Jannsen esmakordselt uut hõbedast taktikeppi, mille ,,Vanemuise" selts oli
annaabi.ee 
