loob ka uusi ohte. Ohte ei loo mitte füüsika ise, vaid see kuidas inimesed sellest tulenevaid avastusi ära kasutavad. Kuigi just füüsikalised teadmised olid need, mis esimeste tsivilisatsioonide arengule aluse panid, siis pole sugugi võimatu, et just need suudavad lõpuks maailma inimkonnale lausa elamiskõlbmatuks muuta Väide et just tänu füüsikale on inimkond suutnud luua nõnda kõrgtehnoloogilise ja tsiviliseeritud maailma, pole vale. Füüsikas tehtud avastamised on meid õpetanud panema looduses leiduvaid jõude enda kasuks tööle ehk see on peamine loodusteadus, mis suudab algatada tehnilist arengut. Mõnel pool nimetatakse seda füüsika rakenduslikuks väärtuseks. Just nimelt tänu sellele oli füüsikal 19. ning 20. sajandi esimesel poolel igati hea ja positiivne kuvand. Mehaanika väljaarendamine 18. sajandil võimaldas ehitada inimtööd kõvasti kergendavaid masinaid. Ketrus- ja kudumismasinad, treipingid ja
Kaubanduskapitali tekkimine soodustas suurte rahamasside kontsentreerumist üksikisikute kätesse, mis omakorda oli eelduseks kapitalistliku tootmise tekkimisele. Linnad, mis kogu keskaja olid kasvanud, muutusid olulisteks kaubanduskeskusteks. Kaubanduse õitseng nii oma riigi piirides kui ka riikide vahel. Suured geograafilised avastused tänu navigatsioonioskuste täienemisele võimaldavad kaupmeestel tungida üha uutele turgudele. Kulla uute leiukohtade avastamised ergutavad äritegevust ja suunavad teadust tegelema metallidega. Kuigi tootmistegevus on veel tagasihoidlik, elavneb see üha tänu kaupmeeste tulekule tootjate ning tarbijate vahele. Pööre feodaalses tootmises põhjustas ka pöördeid riiklikus korralduses. Tekkis vajadus ühtse territooriumi ja ühtse poliitilise võimu järele. See aga tähendas ühtse rahasüsteemi, rahvuslike kaalude ja mõõtude süsteemi loomist, ühtset maksude ning tariifide korraldust jne
annaabi.ee 
